Annika jõudis minu kaamera ette tänu loosimängule näoraamatus. Tõttöelda, oli see minu jaoks täpselt sama suur võit kui tema jaoks.
Annika näol on tegemist äärmiselt kihvti karakteriga, kellel on oma lugu rääkida ning kes hindab pildis samasuguseid väärtuseid kui mina.
Meie esimene telefonikõne oli praktiliselt vahetult peale võitja väljakuulutamist ning selle õhina pealt sündis ka kogu see vägev sessioon.

Kuigi Annika ei olnud varem sellisel sessioonil käinud, seadsime me teineteisele päris kõrged eesmärgid. Soovisime saada pildile
tema naiselikuse, jõu, sensuaalsuse ja nagu ikka juurde ka grammike fantaasiat ja müstikat. Tema valmisolek ja pealehakkamine oli
muljetavaldav ning koostöö kogu koos toimetamise jooksul väga ladus ja mõistev.

Sellised sessioonid on alati äärmiselt põnevad ning täis üllatusi. Loomulikult peab olema valmis ka teatud määral eneseohverduseks ning
mugavustsoonist väljumiseks, sest erilised pildid eeldavad ka erilisi kohti. Need kohad on aga vaja üles leida ning läbi tunnetada –
ja seejärel leida see õige valgus ning nurk. 

Et saada võibolla väike ettekujutus, kuidas see võiks välja näha, lisan vaprast Annikast siia paar videot, mille võttis üles assistent Ragne.

Olen alati rääkinud, et selliste sessioonide märksõnadeks on koostöö ja aeg. Mina võin leida koha ning siis ehitada sinna ümber palju asju,
kuid inimesest, kes on pildil, saab kõige selle loomingu fookuspunk ning tema energiast ja eneseväljendusest sõltub palju …

Suur, suur tänu, hea Annika inspireerimast, uskumast ja kaasa elamast.