Seoses möödunud karantiiniga on päris palju liikvel olnud igasugu galeriisid ja pildiseeriaid, kus kajastatakse ühte või teist moodi antud olukorda.
Paar korda mõtlesin isegi, et kuidagi võiks ju koroona ajastut pildikeeles edasi anda, kuid igal mõttel oli kuidagi selline “juba tehtud” maitse küljes.
Nii jätsingi selle teema kusagile ootele ning see süttis särava leegiga jälle, kui pärast karantiini aja lõppu jälle Rened nägin.

Aus olla, siis ma polnud varem näinud ühtegi meesterahvast, kellele väljakasvanud soeng nii hästi sobida võiks. See oli ikka muljetavaldav ja minu jaoks tohutult inspireeriv.
Mõte läks hooga lendu just sellisest vanast filosoofi/poeedi laadsest karakterist, kes väljaspool aega ja ruumi iseendaga “maailma parandab”. Alles hiljem, kui juba esimesed
kaadrid olin valmis teinud lisandus sellele “Jõuluvana suveresidentsi” mõõde. Mis siin salata – täiesti esmaklassiline Jõulumees oleks ju. Originaalis sinine särk sai
kohe uue punase värvi, mis rõhutas just paras jagu ideed ning andis pildile ka ilusa aktsendi…

Võttepaiga leidmine oli seekord sama lihtne – natuke aega enne sessiooni olin tolles aias saanud nautida pererahva jäägitut külalislahkust ja juba siis
märkasin seda imelist aiamaja ja teadsin, et kunagi saab sellest suurepärane võttepaik. Seda hetke ei pidanudki kaua ootama ja kulda väärt
lokatsioon oli siin samas Nõmmel.

Kõik sujus nagu valatud. Teadsime mõlemad, et kiirustada me ei taha – nii sain mina rahulikult majas sees ja väljas valgust seada ja Hr. Keldo
samal ajal oma rolli sisse elada… Kokku kasutasin nelja natuke erinevat valguslahendust ja kolme stuudiovälku, lisaks naturaalsele päevavalgusele.

Kui mitte kõigil, siis usun, et paljudel meestel on tänaseks päevaks kusagil karantiini aja soengust enne ja pärast pilt. Kuid vähesed saavad neid
uhke hoiakuga näiteks kallimale kinkida või kasvõi töötuppa seinale panna.

Veelkord, suur tänud inspireerimast, Hr. Keldo ning pererahvale sügav kummardus meid lahkelt vastu võtmast.
Ning kui “teine laine” kaasa “aitab”, oled Sa poole aasta pärast jälle sama poeetiline ning kordussessioon on garanteeritud 🙂