Jaaku tunnen juba päris ammusest ajast ja kuigi vahepeale jäid mitmed aastad, kus ei kohtunud pea üldse, oli rõõm seda suurem, kui ühel päeval ta küsis, kas oleksin nõus temast ja ta kaaslasest pilti tegema.
Koos plaani pidades kerkis üles palju erinevaid ideid ja kohti, kuid lõpuks sai saatuse tahtel väljavalituks hoopis Jaagu suvekodu lähedal asuvad maad. Loodus oli tol päeval igate pidi meiega ja kuigi tuul oli väga tugev, andis see paljudele piltidele just selle õige meeleolu. Rääkimata muidugi nendest rekvisiitidest, mis lihtsalt sedasi ootasid seal, et keegi neid pildistaks. Näiteks kui paljud meist on varem näinud loomulikult sammaldunud autot…
Ja peale väikest tundmaõppimist kohalike pullide ja lehmadega, olid ka nemad lahkelt nõus meid oma aedikusse laskma, et sealt mõned jumalikud kaadrid saada. Tõsi küll, uudishimu oli neil piiritu 🙂
Ikka kihvt on see maailm – kuidas ühest kohast võib leida nii palju erinevaid meeleolusid ja värve. Aitäh Teile, Kersti ja Jaak, jään ootama meie järgmist väljasõitu.
