Kui pereema Anni ühel päeval kodulehe kaudu oma mõtetest kirjutas, sai mulle üsna pea selgeks, et sellest võib tulla väga tore pildistus.
Eriti meeldis mulle mõte, et kuigi neil on väga kaunis kodu, sooviksid nad pilte just selle kodu ümbruses olevas looduses ja maja võiks päris mängust välja jätta.
Ilma pikemalt mõtlemata leppisime kokku aja, millal saaksin minna nendega kohtuma ja vaadata, kus võiksid olla need võttepaigad.
Anni soov oli saada pildid perest ja lastest ning need pildid võiksid hakata kaunistama ühte kodus olevat suurt valget seina.
Nii me siis kohtusime ja käisime ringi ümber maja – rääkisime elust ja olust ning leppisime kokku, et pildistame juba mõne päeva pärast.
Täpselt nii läkski ning kui terve perega pilte tegema hakkasime, selgus, et kõik on väga fotogeenilised ja igaühest saaks veel mitme sessiooni jagu pilte.
Tegime kõik koos majale ringi peale – pildistasime maja ees ja taga ning astusime korraks ka igapäevasele metsarajale.
Kokkuvõttes võib öelda, et loodus oli on ja jääb igaveseks kullaauguks ning meie asi on olla piisavalt tubli, et märgata mida kõike tal pakkuda on.
Suur tänu ja lugupidamine tervele perele – Teiega koos oli super tore!
